Üldiselt jaguneb kompostimine aeroobseks ja anaeroobseks kompostimiseks.Aeroobne kompostimine viitab orgaaniliste ainete lagunemisprotsessile hapniku juuresolekul ja selle metaboliitidena on peamiselt süsinikdioksiid, vesi ja soojus;samas kui anaeroobne kompostimine viitab orgaaniliste materjalide lagunemisele hapniku puudumisel ning anaeroobse lagunemise lõplikud metaboliidid on metaan, süsinikdioksiid ja paljud madala molekulmassiga vahesaadused, nagu orgaanilised happed jne. Traditsiooniline kompostimine põhineb peamiselt anaeroobsel kompostimisel, Kaasaegses kompostimises kasutatakse aga enamasti aeroobset kompostimist, kuna aeroobne kompostimine on mugav masstootmiseks ja mõjutab vähem ümbritsevat keskkonda.
Aeratsioon ja hapnikuga varustamine toorainevirna on kompostimise edu võti.Hapnikuvajaduse hulk kompostis on seotud orgaanilise aine sisaldusega kompostis.Mida rohkem orgaanilist ainet, seda suurem on hapnikutarbimine.Üldiselt sõltub hapnikutarve kompostimisprotsessis oksüdeeritud süsiniku kogusest.
Kompostimise algfaasis on tegemist peamiselt aeroobsete mikroorganismide lagunemistegevusega, mis nõuab häid ventilatsioonitingimusi.Halva ventilatsiooni korral on aeroobsed mikroorganismid pärsitud ja kompost laguneb aeglaselt;vastupidi, liiga kõrge ventilatsiooni korral ei lähe kaotsi mitte ainult hunnikus olev vesi ja toitained, vaid ka orgaaniline aine laguneb tugevalt, mis ei ole hea huumuse kogunemiseks.
Seetõttu ei tohiks varajases staadiumis vaia kere olla liiga pingul ning vaia korpuse hapnikuvarustuse suurendamiseks saab vaia korpuse keeramiseks kasutada treimismasinat.Hiline anaeroobne faas soodustab toitainete säilimist ja vähendab lendumise kadu.Seetõttu tuleb kompost korralikult tihendada või peatada pöörlemine.
Üldiselt arvatakse, et õigem on hoida hapnikku virnas 8%-18%.Alla 8% põhjustab anaeroobset kääritamist ja tekitab ebameeldivat lõhna;üle 18%, hunnik jahutatakse, mille tulemusena jääb ellu suur hulk patogeenseid baktereid.
Pööramiste arv sõltub ribahunnikus olevate mikroorganismide hapnikutarbimisest ning komposti pööramise sagedus on kompostimise algfaasis oluliselt suurem kui kompostimise hilisemas etapis.Üldjuhul tuleks hunnikut keerata üks kord iga 3 päeva tagant.Kui temperatuur ületab 50 kraadi, tuleb see ümber pöörata;kui temperatuur ületab 70 kraadi, tuleks see sisse lülitada kord 2 päeva jooksul ja kui temperatuur ületab 75 kraadi, siis kiireks jahutamiseks korra päevas.
Kompostihunniku pööramise eesmärk on ühtlane käärimine, kompostimisastme parandamine, hapniku täiendamine ning niiskuse ja temperatuuri alandamine ning taluõue sõnnikukomposti on soovitatav pöörata vähemalt 3 korda.
Postitusaeg: 20. juuli 2022